Vildaka hanke tõttu sai Elektrilevist kana, kes muneb kuldmune

Küsimused Elektrilevi uue veidra liinihoolduse praktika kohta viisid lõpuks suurema küsimuseni: kuidas on võimalik, et osa alajaamade ja nende liinide hooldamise kogumaksumusest valdava osa moodustavad kooskõlastused maaomanikega?

Põlvamaal Orava vallas nägi paari nädala eest kummalist vaatepilti: keskpingeliinialune maa on mõne postivahe jagu hooldatud, aga siis on töö justkui katkenud ja võsa lõikamata. Liini all on tihe võpsik, kaselatv nilpsab alumisi traate. Paksu võsa sisse upub ka alajaam, kust jooksevad õhukaablid ümberkaudsetesse taludesse. Natuke maad edasi on liinialust taas hooldatud, siis on järjekordne võpsik ja järjekordne puu ulatub liinideni. Ja nii edasi.

Kõrvalasuva talu pärija Aarne Mägi ütleb, et vaatepilt on imelik: «Minu jagu on ära tehtud, aga tegemata on see osa, mis jääb teisele poole. Alajaama trafo on ka võsa sees.»

Kas meestel jäi töö pooleli ja nad tulevad tagasi? Ei, just niimoodi mullu riigihanke võitnud firma Liinihoolduse Varad oma tööd teebki, rikkumata seejuures vähimalgi määral Elektrileviga sõlmitud raamlepingut. Saemehed saabuvad siia järgmine kord kolme või nelja aasta pärast, ja ehkki on võimalik, et selles liinilõigus muudab lehelugu olukorda, kasvavad kased siis juba päris kindlasti liinidest läbi.

Kui varem pidi riigihanke võitja liinialused täies ulatuses hooldama, siis jaanuarist tellib Elektrilevi neilt töid niinimetatud defekteerimisandmete alusel. See tähendab, et kord viie aasta tagant käivad Elektrilevi töötajad ise liinialused läbi ja märgivad üles, millistel liinidel on defekte, olgu need siis puudused mastidel või juhtmetel. Seejuures panevad nad kirja ka need lõigud, kust on nende arvates vaja võsa eemaldada.

Paraku, nagu selgus tänavu, on nende andmed pehmelt öeldes vildakad. Ent miks Elektrilevi niimoodi käitub?

Niisiis korraldas Elektrilevi mullu talvel hanke viie piirkonna liinikoridoride hoolduseks. Harjumaal Kose ja Aruküla piirkonnas, Saaremaal ning Räpina piirkonnas Põlvamaal tegi madalaima hinnaga pakkumise Liinihoolduse Varad. Firmaga sõlmiti raamleping kolmeks aastaks koos võimalusega seda veel kuni kaheks aastaks pikendada.

Elektrilevi tellib ettevõttelt kokkulepitud hinnaga liinihooldustöid, aga pakub siiski juba hanketingimustes välja, kui suur võiks olla hooldatavas piirkonnas tehtavate tööde maksumus. Näiteks mullusel Räpina liinikoridori hankel ennustas ettevõte hinnaks 250 000 eurot, Harjumaal pool miljonit ja Saaremaal 900 000 eurot. Üks kogumaksumuse prognoosi osa on ka tasu, mida firma küsib tööde maaomanikega kooskõlastamise eest – Elektrilevi püüab varasemate andmete põhjal hinnata, mitut kooskõlastust on vaja. Iga kooskõlastamise eest kinnistu omanikuga on ette nähtud tasu.

Seni oli kooskõlastamiste osa olnud tööde kogumaksumusest pehmelt öeldes tagasihoidlik. Liinihooldusfirmad kooskõlastasid enamasti seal, kus seda tõepoolest vaja oli, kooskõlastamistasude suurus ja nende oletatav hulk olid võrreldes töö kogumaksumusega teisejärgulised. Need ei määranud üldjuhul hanke võitjat.

Aga kui teha hankele pakkumine, mille järgi kinnistu omanikuga kooskõlastamine maksab palju ja tegelik hooldustöö omakorda konkurentide pakutavast vähem? Siis tõenäoliselt see ettevõte võidabki, sest kooskõlastuste hulk on olnud varem väike ning sellest näitajast Elektrilevi hanke kogumaksumust ennusades ka lähtus. Kooskõlastamist on seni peetud tülikaks kõrvaltegevuseks.

Ent mis saab siis, kui uus tegija otsustab nüüd hakata kooskõlastama kõikjal, ka seal, kus seda seni pole tehtud ja tõtt-öelda pole olnud vajagi – mitte ainult metsades, kus kasvavad puud, vaid ka põldudel ja aasadel, kus kõrgeim taim on rohukõrs? Järsku annab pelk kooskõlastamine ehk SMSid, meilid, telefonikõned ja tähitud kirjad sissetulekust valdava osa. Just nii tegi Liinihoolduse Varad.

Postimehe allikate andmetel maksab Elektrilevi Valga ettevõttele mõnes piirkonnas iga maatüki kooskõlastamise eest 140–150 eurot – summa, mille peale konkurendid poleks eales tulnud. Teed kümme kooskõlastust, teenid 1400 eurot – ühe maal asuva alajaama ja sellest taludeni minevate liinide alla võib vabalt jääda kümme kinnistut. Teed tuhat kooskõlastust ja võidad 140 000 eurot lihtsalt kooskõlastamisega!

Postimees ei tea, kui palju Elektrilevi juba Liinihoolduse Varadele maksnud on, sest sellised lepingud hoitakse hoolega saladuses. Mis siis, et tarbijad imestavad: miks me maksame Elektrilevile nii palju selle eest, et nad elektri koju toovad? Miks oli ettevõte puhaskasum eelmisel aastal 60 miljonit eurot?

Kooskõlastamise käigus lepitakse maaomanikuga kokku näiteks raiejäätmete ladustamise kohad. Mõnikord on omaniku kättesaamine ja kokkuleppele jõudmine tõepoolest paras peavalu. Ent seni on ühe kinnistu kooskõlastamine maksnud kõige rohkem poolsada eurot, enamasti vähem kui kümme eurot.

Postimehe allikate andmetel on Liinihoolduse Varade tööde tegelik maksumus praegu kaugelt suurem kui Elektrilevi prognoosis, sageli moodustab kooskõlastamiste hind valdava osa ühe alajaama piirkonnas tehtud hooldustööde kogumaksumusest. See võib kujuneda ka kümme korda kallimaks kui mõnel konkurendil. Firma kooskõlastas eelmisel aastal kõikjal, kus see oli vähegi võimalik, ka lagedate maastike omanikega.

See ongi Postimehele teadaolevalt üks põhjus, miks püüdis Elektrilevi aina astronoomilisemaks paisuvad liinialuste hoolduskulud taas kontrolli alla saada. On siiski fakt, et riigiettevõte koostas viletsad hanketingimused.

Jaanuarist kasutab firma tööde tellimisel defekteerijate andmeid ja tööd saab teha ainult nende näidatud kohtades, mis toob omakorda kaasa ülalkirjeldatud groteski. Leidub suuri alasid, kus pooled võsadefektid polegi kaardile jõudnud. Töö läheb Elektrilevile kalliks maksma ja võsa kasvab paljudes kohtades ikka edasi.

Postimehel puudub info, kuidas on Liinihoolduse Varad varasemate hangete järel oma tegevusi maaomanikega kooskõlastanud. Riigihankeid korraldatakse korraga mitmele piirkonnale ja lepingudki sõlmitakse mitme firmaga – pole võimalik eraldi kindlaks teha, kui palju teenis lõppkokkuvõttes Liinihoolduse Varad, küll aga saab teada seda, kui palju maksis kokku mitme ettevõtte töö. Võtsin välja kolme hanke lõpliku maksumuse ja selgub, et enamasti ületab liinihooldustööde lõplik hind kaugelt Elektrilevi enda prognoose ja veelgi enam sõlmitud lepingute maksumust ehk seda hinda, mida firmad vähempakkumisel küsisid.

Nii näiteks eeldas Elektrilevi 2013. aastal seitsme piirkonna liinihooldustööde maksumuseks 760 000 eurot, firmad pakkusid 593 000 eurot ning lõppkokkuvõttes maksis nende töö üle 890 000 euro ehk kolmandiku rohkem. Samal aastal eeldas Elektrilevi teise hanke maksumuseks 960 000 eurot, lepingute hind oli 838 000 eurot ja tegelik kulu 1,15 miljonit eurot. Leidus kolmaski hange, mille töö läks kallimaks, kui raamleping ette nägi, prognoosist rääkimata – ka siin käib jutt sadadest tuhandetest eurodest. Kõigil neil kolmel hankel osales ka Liinihoolduse Varad.

Liinihoolduse Varade omanik on Krister Laas. Varem oli Laas ka Liinihoolduse OÜ nimelise, seejärel Liinihoolduse Eesti OÜks ning enne likvideerimist Willeroy Partnersiks ümber nimetatud  ettevõtte juht ja osanik. See firma hooldas aastatel 2010–2013 näiteks Saare- ja Hiiumaa elektriliinide aluseid. Leping sõlmiti 161 000 eurole, ent tegelikult maksis Elektrilevi firmale mitu korda rohkem ehk 579 000 eurot.

_______

Liinihoolduse Varade juht Krister Laas väitis, et ettevõtte kooskõlastamistasude ja defekteerimiste alusel töötegemise vahel puudub seos.

«Täiesti vale teema,» lausus ta. «Tõde on selles, et probleem on defekteerimises. Circa nelja aasta pärast peaks probleem saama lahendatud.»

Laas kinnitas, et ettevõte täidab Elektrileviga sõlmitud lepingut. «Meile tuleb tellimus, kuhu on märgitud defekteerijate poolt defektid ehk mastivahed, kus peab tööd tegema,» lausus ta. «Teate, see probleem on igapäevane. Võiks ju teha kõik korraga, aga kuna defektid on ette antud ja kooskõlastame ainult defekteerimispiirkondades olevad tööd, siis peame töötama nagu kilplased, klapid peas – me ei tohi kõrvale vaadata.»

Nagu öeldud, toimus muutus jaanuaris. «Toimus suur struktuurimuudatus ja hooldustöö viidi üle Elektrilevi ehitusosakonna alla. Enne oli nii, et kui tuli tellimus, oli selles kirjas, et korrastada tuleb kogu madalpingevõrk. Kooskõlastati kogu alajaam, mis tehti ka korda,» selgitas Laas.

Lõppkokkuvõttes jäävadki Laasi sõnul korda tegemata teatud kohad, kus oleks pidanud samuti võsa maha raiuma. «Meie ise mõelda ei saa. Pealekauba teeme seda, mida kinnistuomanikud lubavad. Osa omanikke vastab, et teevad ise, osa keeldub.»

Laas tunnistas, et ühel katastriüksusel võib juhtuda, et defekteerimine nägi ette töö ühes mastivahes, ehkki tegelikult tuleks võsa raiuda ka järgmises mastivahes. «Inimesele tundub see nii absurdne!» lausus ta. «Meil esineb neid probleeme igal pool: Viljandis, Mustlas, Pärnus.»

Äsja helistas Laasile kinnistu omanik Saaremaalt Pöide vallast, kes küsis, millal tuleb ettevõte pooleliolevaid töid lõpetama. «Tema maal ongi tellitud trassihooldus ühe mastivahe ulatuses,» rääkis ettevõtja. «Aga maaomanik tahab kõike. Ütlesin talle, et töödejuhataja läheb temaga kohtuma ja kui omanik annab kirjaliku nõusoleku, siis kooskõlastan ma selle soovi Elektrileviga.»

Kuidas käib tööde kooskõlastamine maaomanikega? «Kõigepealt läheb maaomanikule meil, sest kasutame väga võimast Eesti Energia üldandmebaasi, mis sisaldab kõiki tarbimiskohtade andmeid,» selgita Laas. «Seal on telefon, inimese nimi, meiliaadress – tavaliselt viib see omanikuni. Kui meilile ei tule vastust, hakkame otsima mobiiltelefoni, millele läheb SMS. Kui ka siis vastust ei tule, helistame ja küsime, miks te teateid ignoreerite.» Nils Niitra

_______

Elektrilevi korrashoiutööde juht Kalmer Susi (pildil) möönis et liinialuste hooldamise uue korra järgi jääbki osa liinialuseid võssa.

Susi tunnistas, et jaanuarist hooldatakse elektriliine üle Eesti defekteerimisandmete alusel. «Meil on ettevõttes aasta algusest kasutusel korrashoiutööde uus süsteem,» lausus ta. «Kui varem oli piirkonnas üks käidukorraldaja-varahoidja, siis tema oli A ja O, käis liinid läbi ja tellis töö. Nüüd on meil defekteerijate brigaadid, nemad käivad liine defekteerimas.»

Mis siis ikkagi saab? Kas kased kasvavad liinidest läbi ja nelja aasta pärast proovitakse uuesti ja paremini? «Kui on sellised probleemsed kohad, saame sellest teada, kui hakkavad tekkima katkestused – siis tehakse täiendav hooldustöö tellimus või ka uus defekteerimine,» lausus Susi.

Lisaks käib sellest aastast Elektrilevis defekteerimiste järelkontroll. «Oleme aru saanud, et praegu asjad pisut lonkavad. Sant lugu, et jäävad sellised hooldamata vahetükid.»

Susi lisas, et praegu kasutatakse varasemate defekteerimiste andmeid, mis ei ole kõige parema kvaliteediga. «Defekteerimist tehti ka varem, aga siis ei kasutatud neid andmeid tööde tellimiseks,» ütles korrashoiutööde juht. «Kasutame ka aastatel 2012 ja 2013 leitud defektide andmeid.»

Samas väitis Susi, et sugugi igal pool ei pruugi töö kvaliteet olla nii kehv kui Postimehe leitud kohas. «Suudame osa partneritega läbi rääkida ja kui nad näevad, et kusagil on veel mõni defekt, teevad nad töö ära, aga Liinihoolduse Varad on väga printsipiaalne – teevad täpselt seda, mida telliti,» lausus ta. «Päris head kokkumängu pole me nendega praegu saanud.»

Hiljem tunnistas Susi, et Elektrilevi pole osanud hooldushankeid ette valmistades alati ennustada ka täpset töömahtu. «Liinihoolduse Varadel on liinikilomeetri hooldamise maksumus väiksem, aga kui piirkonnas on väga suur kinnistute hulk, võib juhtuda, et ühiku maksumus kerkib kõrgeks,» lausus ta. Seega möönis ka Susi, et kooskõlastamise eest tuleb Liinihoolduse Varadele maksta rohkem kui teistele ettevõtetele.

Elektrilevi uute liinihooldushangete tingimused on juba teistsugused, kooskõlastamisega seal enam trikitada ei saa. Nils Niitra

_______

Samuti liinide hooldamisega tegeleva, Liinihoolduse Varadega konkureeriva firma töötaja (nime Postimees tema palvel ei avalda – N. N.) ütles, et Elektrilevi tellib küll jaanuarist kõigilt ettevõtetelt töid defekteerimispõhiselt, aga siin-seal antakse tema ettevõttele endiselt puhastada terve liinialune.

«Defekteerimise andmed ei ole üldjuhul õiged. Defekteerija pani kirja, et vaja on lõigata 20 mastivahet, ja kui mehed läksid tegema, siis oli ainult ühes mastivahes kümme meetrit lõigata, ülejäänu oli puhas.» Ta lisas, et defekteerijad on märkinud liinide puudusi paljudes piirkondades täiesti umbes, arvuti andmetel. «Nad ei käigi kohapeal vaatamas.»

Elektrilevi esindaja eeldab selleltki ettevõttelt tööde tegemist defekteerimisandmete alusel, aga ettevõtte esindaja lisas, et kui kusagil kõrval on veel võsa, tuleb ka see maha lõigata. «Oleme saanud siiani Elektrileviga kokkuleppele,» lausus ta. »Samas võib juhtuda, et meie töömehed kõiki puudusi ise ei märka.»

Elektrilevile teeb liinihooldustöid 16 partnerit 29 lepingu alusel. Konkurendi esindaja andmetel küsib Liinihoolduse Varad kooskõlastamise eest suuri summasid. «Sellega teenib ta kõva raha,» lausus ta. «Mingis piirkonnas on neil kooskõlastamise hind 140 eurot. Valdav osa rahast tuleb kooskõlastamise arvelt.» Konkurendi enda kooskõlastamised maksavad mitu korda vähem.

Allika sõnul ei hammustanud tema ettevõte algul läbi, mismoodi Liinihoolduse Varad hankeid võitis. «Ühest küljest on see võib-olla alatu, samas on hinnad löödud riigihangetega nii odavaks, et kuidagi peab ettevõtja leidma võimaluse, kuidas maksta töömeestele õiglasemat palka,» lausus konkurent. «Elektrilevi üritab saada töö võimalikult odavalt kätte ja selles mõttes on isegi hea meel, et Liinihoolduse Varad teistmoodi vastu punnib. Lõppkokkuvõttes pole Elektrilevi ise hanget korraldades läbi näinud, et ka kooskõlastamisega on võimalik hästi teenida – ise nad selle hanke valesti korraldasid ja ise on süüdi.» Nils Niitra