KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori
16. detsembri 2010. a käskkirjaga nr 23
(jõustunud 01.01.2011)
MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori
24. augusti 2012. a käskkirjaga nr 22
(jõustunud 24.08.2012)
MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori
24. septembri 2013. a käskkirjaga nr 16
(jõustub 01.10.2013)
MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori
22. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 38
(jõustunud 07.10.2014)
MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori
7. jaanuari 2016. a käskkirjaga
nr 1-8/RE/9
(jõustunud 01.01.2016)
Hankekord
Võttes aluseks Tartu Ülikooli senati 21. juuli 2014. a määrusega nr 11 vastu võetud ja Tartu Ülikooli nõukogu 29. juuli 2014. a otsusega nr 18 kinnitatud Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 15 lõike 2 punkti 15 ja lõike 3 ning riigihangete seaduse paragrahvi 131, kehtestan hankekorra Tartu Ülikoolis. [jõustunud 01.01.2016]
I. Üldsätted
1. Hankekord (edaspidi: kord) reguleerib Tartu Ülikooli, sealhulgas ülikooli asutuste (edaspidi: ülikool) riigihangete planeerimist ja korraldamist ning hankelepingute sõlmimist. Kord kehtestatakse riigihangete seaduses ülikooli kui hankija suhtes sätestatud tingimuste täitmise korraldamiseks.
2. Korras sätestatud tingimused kehtivad
2.1. riigihanke piirmäära ületavatele riigihangetele;
2.2. lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäära ületavatele riigihangetele (edaspidi: lihthange);
2.3. riigihangetele alla lihthanke piirmäärade;
2.4. riigihangete seaduses sätestatud lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisele.
3. Korra punktis 2.1 nimetatud riigihanke piirmäära ületavate riigihangete eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on
3.1. asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise ning teenuste tellimise korral 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot ja üle selle;
3.2. ehitustööde tellimise korral 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot ja üle selle;
3.3. ideelahenduse tellimise korral kõik makstavad summad 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot ja üle selle.
4. Korra punktis 2.2 nimetatud lihthangete eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on
4.1. asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise ning teenuste tellimise korral vähemalt 10 000 (kümme tuhat), kuid vähem kui 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot;
4.2. ehitustööde tellimise korral vähemalt 30 000 (kolmkümmend tuhat), kuid vähem kui 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot;
4.3. ideelahenduse tellimise korral kõik makstavad summad vähemalt 10 000 (kümme tuhat), kuid vähem kui 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot.
5. Korra punktis 2.2, 2.3 ja 2.4 nimetatud riigihanked viiakse läbi korra V peatükis kehtestatud tingimustel.
6. Riigihanget ei või jaotada osadeks riigihanke korraldamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud prognoositava vajadusega asjad, teenused või ehitustööd. Asjade, teenuste või ehitustööde eeldatavad maksumused tuleb summeerida.
[jõustub 01.10.2013]
7. Riigihangete korraldamise ja aruandluse eest vastutab kinnisvaraosakonna riigihangete talituse juhataja. [jõustub 01.10.2013]
II. Riigihanke algataja ja hankeplaan
8. Hankeplaanis sisalduva riigihanke algataja korra tähenduses on instituudi juht, kolledži direktor, valdkonnavälise ülikooli asutuse juht, dekanaadi juhataja ning tugiüksuse juht, alati võib riigihanke algataja olla ka prorektor, dekaan või vastutusala juht. Hankeplaanis mittesisalduva riigihanke algataja on prorektor, dekaan, valdkonnavälise asutuse juht ja vastutusala juht. [jõustunud 01.01.2016]
9. Hangete planeerimise eesmärgil kinnitab kantsler oma korraldusega hiljemalt iga aasta 15. jaanuaril jooksva aasta hankeplaani. Hankeplaani koostamiseks esitavad prorektor, dekaan, valdkonnavälise asutuse juht ja vastutusala juht hiljemalt iga aasta 1. detsembril kinnisvaraosakonna riigihangete talituse juhatajale info (hanke nimetus, tähtajad, eeldatav maksumus) järgmisel kalendriaastal vajalike hangete korraldamise kohta. [jõustunud 01.01.2016]
10. Hankeplaanis kajastuvate hangete maksumuse alampiiri ja hankeplaani muutmise tingimused kehtestab rektor oma korraldusega.
III. Riigihanke algatamine ja riigihanke komisjon
11. Riigihanke algataja esitab nõuetekohaselt täidetud riigihanke algatamise taotluse koos hanke tehnilise kirjeldusega (hanke lähteülesandega) kantslerile. Kinnisvaraosakonna riigihangete talituse juhataja teeb riigihanke algatamise taotluse vormid (asja ostmise, üürimise, rentimise ja
liisimise taotlus, teenuse ja ideekonkursi tellimise taotlus ning ehitustöö tellimise taotlus) kättesaadavaks siseveebis. [jõustub 01.10.2013]
12. Riigihanke algataja vastutab riigihanke algatamise taotluses esitatud andmete õigsuse eest.
13. Korra punktis 11 nimetatud taotluse alusel moodustab kantsler oma korraldusega riigihanke komisjoni (edaspidi: komisjon), määrab komisjoni esimehe, sekretäri ja hanke tehniliste tingimuste koostaja ning määrab hankemenetluse liigi.
14. Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline, hääleõiguseta osaleb komisjoni töös komisjoni sekretär.
15. Komisjoni töösse võib kaasata hääleõiguseta sõltumatuid eksperte.
16. Komisjoni ülesanne on koostöös kinnisvaraosakonna riigihangete talitusega hankedokumentide ettevalmistamine, pakkumuste avamine, pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine, pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine või mitte kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine, seaduses ettenähtud juhtudel läbirääkimiste pidamine pakkujatega, pakkumuste hindamine ja eduka pakkumuse väljaselgitamine ning ettepanekute esitamine kantslerile riigihankemenetluses otsuste tegemiseks. [jõustub 01.10.2013]
17. Komisjoni esimees vastutab komisjoni töö eest.
18. Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole komisjoni liikmetest. Komisjoni koosolekud protokollib komisjoni sekretär.
19. Komisjoni liikmel on õigus lisada komisjoni otsusele oma kirjalik (eri)arvamus.
IV. Hankedokumendid ja hankeleping
20. Hankedokumentide kavandi allkirjastavad üle poole komisjoni liikmetest ja jurist.
21. Hankedokumendid allkirjastab kinnisvaraosakonna riigihangete talituse juhataja. [jõustub 01.10.2013]
22. Hanketeade avaldatakse riigihangete registris ja vajaduse korral ülikooli veebilehel.
23. Otsused riigihankemenetluses teeb komisjoni ettepanekute alusel kantsler oma korraldusega.
24. Riigihankemenetluse tulemuste põhjal sõlmib kantsler eduka pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu.
25. Komisjoni volitused kehtivad kuni hankelepingu sõlmimiseni.
V. Lihthanked, hanked alla lihthanke piirmäärade ja lihtsustatud korras tellitavad teenused
26. Lihthanke algatamine toimub korra punktide 11 ja 12 kohaselt, algatamise taotlus esitatakse kinnisvaraosakonna riigihangete talituse juhatajale. Lihthanke menetluse korraldamiseks kutsub kinnisvaraosakonna riigihangete talituse juhataja kokku vähemalt kolmeliikmelise lihthankekomisjoni ja määrab selle esimehe. [jõustub 01.10.2013]
26.1. Lihthanke hankedokumentide menetlemisele kohaldatakse korra punktides 20 ja 21 sätestatud tingimusi.
26.2. Lihthankekomisjoni ülesanne on koostöös kinnisvaraosakonna riigihangete talitusega hankedokumentide ettevalmistamine, konkurentsi olemasolul vähemalt kolme hinnapakkumise võtmine, pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamine, pakkujate kvalifitseerimine või mitte kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine, läbirääkimiste pidamine, pakkumuste hindamine, eduka pakkumuse väljaselgitamine ning lihthanke menetluses otsuste tegemine. [jõustub 01.10.2013]
26.3. Lihthankekomisjoni esimees vastutab komisjoni sisulise töö eest.
26.4. Lihthankekomisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole selle liikmetest. Koosolekud protokollib hääleõiguseta lihthanke komisjoni sekretär.
27. Lihthankelepingud sõlmib lihthanke komisjoni otsuse alusel
27.1. asjade ostmiseks, üürimiseks, rentimiseks ja liisimiseks ning teenuste tellimiseks kinnisvaraosakonna riigihangete talituse juhataja; [jõustub 01.10.2013]
27.2. ideelahenduste, ehitusprojektide ja ehitustööde tellimiseks kinnisvaraosakonna juhataja.
28. Lihthanke piirmääradest väiksemate hangete puhul tuleb järgida riigihangete seaduse üldpõhimõtteid, nt läbipaistvus, proportsionaalsus, otstarbekohasus, säästlikkus, selliselt, et hankeprotsess toimuks võimalikult efektiivselt ehk hankijale kaasneks võimalikult väike aja-, raha- ja tööjõukulu. Alla 5000 eurose maksumusega (ilma käibemaksuta) asjade ostmisel või teenuste tellimisel ei pea hankija erinevaid pakkumusi küsima ega võrdlema. Kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta asjade ostmisel ning teenuste tellimisel jääb vahemikku 5000–9999,99 eurot ning ehitustööde tellimisel vahemikku 5000–29999,99 eurot, tehakse võimaluse korral ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele võimalikule pakkujale. Kui ülikooliväline finantseerija, nt sihtfinantseeritavate projektide puhul, on kehtestanud asjade ostmisele või teenuste tellimisele erireeglid, tuleb juhinduda ka neist.
[jõustunud 01.01.2016]
29. Lihthanke piirmääradest väiksema maksumusega asju ostetakse ja teenuseid tellitakse vastavalt ülikoolis kehtivale korrale.
30. Lihtsustatud korras tellitava teenuse (korra punkt 2.4) tellimisel tuleb järgida
30.1. korra punkti 28, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on alla 40 000 (nelikümmend tuhat) euro;
30.2. korra punkti 26, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot ja üle selle. [kehtetu 07.10.2014]
31. Lihtsustatud korras tellitava teenuse hankelepingu sõlmib prorektor või vastutusala juht vastavalt oma pädevusele sõltumata hankelepingu maksumusest.
32. Hankelepingud maksumusega alla 10 000 (kümme tuhat) euro võib sõlmida suuliselt, sellisel juhul toimub ostetud asja või tellitud teenuse eest tasumine arve alusel vastavalt ülikoolis kehtestatud tingimustele ja korrale. [jõustunud 24.08.2012]
V1. Teadus- ja arendustegevuseks vajalike asjade ostmine
32. Projekt käesoleva peatüki tähenduses on ülikooli arendusprojektide menetlemise eeskirjas defineeritud mis tahes arendusprojekt, mille käigus tehakse teadus- ja/või arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes (edaspidi: projekt). Teadusuuring käesoleva peatüki tähenduses on alus- või rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes, mis ei ole projekt.
32.1. Teadus- ja/või arendustegevuseks vajalike prognoositava vajadusega asjade, mida võib kasutada ka muul kui konkreetse projekti täitmise või teadusuuringu tegemise eesmärgil (mittespetsiifilised asjad), soetamisel lähtutakse korra peatükkides I–V kehtestatud nõuetest.
32.3. Funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike spetsiifiliste asjade eeldatavad maksumused summeeritakse konkreetse projekti või teadusuuringu eelarves, lähtudes korra peatükkides I–V ja punktis 324 kehtestatud nõuetest.
32.4. Spetsiifilised asjad on prognoositamatu vajadusega asjad, muu hulgas asjad,
32.4.1. mis on seotud konkreetse seadmega ja mida ei ole võimalik asendada muu analoogse asjaga või sellise asendamise korral ei oleks konkreetse teadusuuringu või projekti või mõnes nende etapis püstitatud eesmärgi saavutamine tõenäoline;
32.4.2. mille kasutamine on teadustulemuste võrreldavuse tagamise vältimatu eeldus.
32.5. [kehtetu 01.01.2016]
VI. Lõppsätted
33. Vastutuse korra täitmise eest panen kantslerile.
34. Korra punktis 4 nimetatud piirmääradega riigihanked, mis on algatatud enne korra jõustumist, korraldatakse 12. veebruari 2008. aasta käskkirjaga nr 5 kinnitatud ja 6. aprilli 2009. aasta käskkirjaga nr 9, 30. aprilli 2009. aasta käskkirjaga nr 13 ja 5. aprilli 2010. aasta käskkirjaga nr 8 muudetud riigihangete korra alusel.
35. Tunnistan kehtetuks 12. veebruari 2008. aasta käskkirjaga nr 5 kinnitatud ja 6. aprilli 2009. aasta käskkirjaga nr 9, 30. aprilli 2009. aasta käskkirjaga nr 13 ja 5. aprilli 2010. aasta käskkirjaga nr 8 muudetud riigihangete korra.
36. Kord jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal.
V1. Teadus- ja arendustegevuseks vajalike asjade ostmine
32¹. Projekt käesoleva peatüki tähenduses on ülikooli arendusprojektide menetlemise eeskirjas defineeritud mis tahes arendusprojekt, mille käigus tehakse teadus- ja/või arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes (edaspidi: projekt). Teadusuuring käesoleva peatüki tähenduses on alus- või rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes, mis ei ole projekt.
32². Teadus- ja/või arendustegevuseks vajalike prognoositava vajadusega asjade, mida võib kasutada ka muul kui konkreetse projekti täitmise või teadusuuringu tegemise eesmärgil (mittespetsiifilised asjad), soetamisel lähtutakse korra peatükkides I–V kehtestatud nõuetest.
323. Funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike spetsiifiliste asjade eeldatavad maksumused summeeritakse konkreetse projekti või teadusuuringu eelarves, lähtudes korra peatükkides I–V ja punktis 324 kehtestatud nõuetest.
324. Spetsiifilised asjad on prognoositamatu vajadusega asjad, muu hulgas asjad,
324.1. mis on seotud konkreetse seadmega ja mida ei ole võimalik asendada muu analoogse asjaga või sellise asendamise korral ei oleks konkreetse teadusuuringu või projekti või mõnes nende etapis püstitatud eesmärgi saavutamine tõenäoline;
324.2. mille kasutamine on teadustulemuste võrreldavuse tagamise vältimatu eeldus.
325. [kehtetu 01.01.2016]
VI. Lõppsätted
33. Vastutuse korra täitmise eest panen kantslerile.
34. Korra punktis 4 nimetatud piirmääradega riigihanked, mis on algatatud enne korra jõustumist, korraldatakse 12. veebruari 2008. aasta käskkirjaga nr 5 kinnitatud ja 6. aprilli 2009. aasta käskkirjaga nr 9, 30. aprilli 2009. aasta käskkirjaga nr 13 ja 5. aprilli 2010. aasta käskkirjaga nr 8 muudetud riigihangete korra alusel.
35. Tunnistan kehtetuks 12. veebruari 2008. aasta käskkirjaga nr 5 kinnitatud ja 6. aprilli 2009. aasta käskkirjaga nr 9, 30. aprilli 2009. aasta käskkirjaga nr 13 ja 5. aprilli 2010. aasta käskkirjaga nr 8 muudetud riigihangete korra.
36. Kord jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal.