Kallis Mari on kolm korda kallim kui Stjärn
Haapsalu ostis hiljaaegu Rootsist kasutatud aurulaeva, mis läks linnale maksma 90 000 eurot, paadi tegelik hind oli aga ligi kolm korda madalam.
Aprillis kuulutas Haapsalu linnavalitsus paadiostuks välja hanke, kuhu maikuuks, kui hange lõppes, tuli vaid üks pakkumus disainiga tegelevalt Rakvere firmalt Loorber OÜ. Hanke tingimustes oli kirjas, et pakkuja peab olema tegelnud ajalooliste esemete müügi ja restaureerimisega ning nende kolme viimase aasta tulu peab olema 100 000 eurot.
Miks pidi aurupaadi vahendama ajalooliste esemetega tegelev firma?
„See oli selleks, et kindel olla: saame korraliku ajaloolise paadi,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Loorberi juhataja Priit Verlin kuulub Reformierakonda, nagu ka Haapsalu linnapea. Verlin on varem valmistanud kahureid Haapsalu piiskopilinnusele.
Kuigi Haapsalu linnavalitsus maksis paadi eest 90 000, oli paat Rootsis müügil 300 000 Rootsi krooni eest, mis teeb 32 125 eurot. Rootsi Soovi-laadsest portaalist Blocket võib aga leida kasutatud aurupaate odavamaltki. Üldjuhul ei müüda pruugitud laevu n-ö kuulutuse hinnaga, sest selles on alati kauplemisruumi.
Rootsis paati müünud Olle Arnqvist ei öelnud Lääne Elule, kui suure summa eest ta paadi müüs, sest neil on ostjaga kokkulepe, et nemad seda ei avalda. Ainus avaldaja saab olla Eesti pool. Arnqvisti sõnul müüdi korras laev, mida pole vaja remontida.
Verlini sõnul läks paadiost koos auto järelkärus Eestisse toomisega maksma 40 000 eurot. Sellele lisandub 10 000 eurot remondi peale ja Eestis arvele võtmise kulu. Samuti peab disainifirma Loorber OÜ tagama paadi kahe aasta garantii. „Kui katlaga midagi juhtub, maksab ainuüksi uus katel 25 000 eurot,” ütles Verlin.
Laevale tehti Rootsis kontroll, millest selgus, et laevamootor oli heas korras.
Seda, et paadi Rootsist Eestisse toomine oleks 10 000 eurot maksnud, Verlin ei tunnista, vaid ütleb, et ostuhind läks kõrgemaks.
„Ühed asjad on arvud, mis paberil, aga need pole üks ühele tegelikkusega,” ütles ta.
Millised lisakulutused ostmisel seoses Rootsi seaduste või vahendajaga tekkisid, Verlin ei täpsustanud. „Seal on väike konks, aga ma ei taha sellest lähemalt rääkida, muidu tuleb müüjail maksuametiga pahandusi,” rääkis ta. „Nad püüdsid varjata, kui palju neil kaptenite peale kulub.” Verlini sõnul on tema disainifirmal pikalt plaanis olnud aurupaa-di vahendamine.
„Algul mõtlesime Emajõe või Kuressaare peale, aga siis hakkas Haapsalu endale paati otsima,” ütles Verlin.
Ta lisas, et tema firmale oli see hea, et Haapsalu algne plaan uut paati soetada läks vett vedama ja uues hankes otsiti kasutatud aurupaati.
„Sellega läks Haapsalu linnal täkke,” ütles Verlin, kelle sõnul hakkasid nad kohe paati otsima ning konkreetse sõiduki valikul said määravaks istekohtade arv ja metallkere, mida on raskem leida.
Lääne Elule teada olevalt leidis aga aurupaadi Stjärn ehk uue nimega Kallis Mari müügikuulutuse internetist hoopis rootsi keelt vallanud kadunud linnaarhitekt Tõnis Padu.
Seda, et Haapsalu linn ostis laeva kolm korda algsest kallimalt, Sukles kommenteerida ei osanud. Tema sõnul makstakse Loorber OÜle summa osade kaupa. Kust raha tuleb, Sukles ei teadnud. „Me saame selle raha tagasi, meil on kõik korralikult tehtud,” ütles ta.
Ajaloolise aurulaeva soetamist rahastas Eesti-Läti programm projekti Riverways osana. Aurulaeva hind on 90 000 eurot, milles on linnavalitsuse osalus 26 000 eurot.
Projekti Eesti- poolne esmane kontroll tehakse siseministeeriumis, kust öeldi, et ostuaruanded on esitatud 27. juunil ning nende menetlemise aeg on kolm kuud ning täpsemaid kommentaare saab alates 25. septembrist. Eesti-Läti programm maksab raha välja kümne kuu pärast.
Eesti-Läti turismiprogramm
Eesti-Läti turismiprogramm ehk lühidalt Riverways on kaheaastane Euroopa regionaalarengu fondi rahastatav programm, mis propageerib veeturismi Lõuna- ja Lääne-Eestis ning Põhja-Lätis.
Programmis on 39 partnerit, neist Läänemaalt Haapsalu ja Läänemaa arenduskeskus.
Programm kestab 15. jaanuarist 2013 kuni 14. jaanuarini 2015.
Eelarve on 2 168 674,70 eurot, millest on toetusi 1 800 000 eurot.
Struktuurfondid