Hankeobjekti tehniline kirjeldus
| Hange hõlmab ATS süsteemi projektdokumentatsiooni koostamist tööprojekti staadiumis (TP) aadressil Elektriku 3, Kohtla-Järve asuvale VKG Oil AS energiatootmise objektile. Projekt tuleb koostada sellise detailsusega, et selle alusel oleks võimalik läbi viia ATS süsteemi ehitus- või rekonstrueerimishange ning teostada ehitustööd.
Hanke eesmärk on leida partner, koostamaks automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ehk ATS-i nõuetekohase projektdokumentatsiooni olemasolevate ATS lahenduste asendamiseks, laiendamiseks, ühendamiseks ja keskseks haldamiseks.
Projekteerimise aluseks tuleb võtta Firetek OÜ koostatud dokument „Olemasoleva tulekahju tuvastamise süsteemide eksperthinnang ja parendusettepanekud“, töö nr FRT‑959.
Projekti eesmärk on luua terviklik, adresseeritav ja keskseirega ATS lahendus, mis:- katab objekti määratud hooned ja hooneosad;
- asendab tehniliselt vananenud ja killustatud olemasolevad ATS keskseadmed;
- koondab tulekahju- ja rikketeated kesksele juhtimistasandile;
- tagab signaalide nähtavuse 24/7 mehitatud juhtimiskohtades;
- võimaldab päästemeeskonnale vajaliku info kuvamist päästemeeskonna infopunktides;
- vähendab valehäirete tekkimise riski;
- arvestab tööstuskeskkonna eripärasid, sh tolmusus, niiskus, kõrgused, elektriruumid, traforuumid, õlipaagid, põletid, akuruumid ja gaasiohtlikud piirkonnad.
- Projekteerimise ulatud:
Pakkuja peab koostama ATS süsteemide projektdokumentatsiooni vähemalt järgmistele hoonetele ja hooneosadele:2.1. Peahoone, sh administratiivosa; tootmishoone; katlatsehh; turbiinitsehh; töökojad; õhupuhurite ala; TA‑1 turbiiniagregaat; TA‑5 turbiiniagregaat; tootmishoone ja katla/turbiinitsehhi vahelised alajaama ruumid; elektriruumid, traforuumid ja tehnoloogilised kõrgendatud ohuga alad.2.2. Peajaotla, sh 1., 2. ja 3. korruse jaotlaruumid; kaablipoolkorrus; reaktoriruum; akuruum; peajuhtimiskilbiruum; päästemeeskonna infopunkt.2.3. Alajaam nr c, 6kw.2.4. TA‑1 pumpla.2.5. Turbiinitsehhi pumbajaam.2.6. Tootmishoonest eraldi asuvad alajaamahooned.2.7. ATS keskseire ja visualiseerimise lahendus.2.8. Ventilatsiooni automaatse blokeerimise lahendus ATS tulekahjualarmi korral.2.9. Gaasilekke ja vesiniku lekke tuvastamise lahendused ATS-iga liidestamise ulatuses.2.10. Olemasolevate süsteemide demonteerimise ja võimaliku taaskasutuse lahendus. - Projekteerimise põhinõuded:
Projekteerida tuleb nõuetekohane adresseeritav ATS süsteem, mis asendab või integreerib olemasolevad konventsionaalsed ja vananenud ATS lahendused. Kontseptsioon FRT-959 näeb ette Kentec Taktis keskseadmetel põhineva arhitektuuri, kus peajaotlasse paigaldatav keskseade määratakse peamiseks ATS keskseadmeks (lisa 2).Lahendus peab võimaldama kõikide keskseadmete omavahelist võrku ühendamist ning tulekahju- ja rikkesignaalide kuvamist määratud juhtimiskohtades.Projekteerida tuleb keskne visualiseerimislahendus, mis kuvab tulekahju- ja rikkesündmused korruseplaanidel ning võimaldab operatiivset reageerimist.Kontseptsioonis on ette nähtud Kentec Ockular Taktis visualiseerimistarkvara, mis ei asenda keskseadmeid ega kordusnäidupaneele, kuid toetab ATS süsteemi haldamist ja sündmuste kiiret lokaliseerimist.Projektdokumentatsioonis tuleb määrata:- serveri või tööjaama asukoht;
- töökohtade arv ja asukohad;
- korruseplaanide ja seadmete kuvamise põhimõte;
- sündmuste kuvamise loogika;
- kasutajaõiguste põhimõtted;
- häirete, rikete ja blokeeringute kuvamine;
- hooldus- ja kasutusjuhendite vajadus.
- Hoonepõhised nõuded:
4.1 PeahoonePeahoone tuleb projekteerida ATS-iga kaetuks ulatuses, mis tagab nõuetekohase tulekahju avastamise, häire edastamise ja inimeste teavitamise. Peahoone eri osades paiknevad olemasolevad eraldiseisvad süsteemid tuleb asendada või siduda ühtsesse adresseeritavasse lahendusse.Projekteerimisel tuleb arvestada:- administratiivosa ja tootmisosa võimalikku etapiviisilist evakuatsiooni;
- tulekahjualarmi edastamist peahoone ja peajaotla juhtimiskilbiruumidesse;
- olemasoleva Kentec Syncro keskseadme asendamist Kentec Taktis keskseadmega;
- TA‑1 Bentel keskseadme ja TA‑5 ESMI keskseadme demonteerimist;
- tehnoloogiliste kõrgendatud ohuga alade kaitset;
- töökojade ATS lahendust;
- õhupuhurite ala kaitset;
- elektriruumide ja traforuumide kaitset;
- TOA ja gaaskustutussüsteemi signaalide kuvamist päästemeeskonna infopunktis.
- 4.2 Katlatsehh:
Katlatsehhis tuleb projekteerida lokaalset tulekahju avastamist kõrgendatud ohuga seadmete piirkonnas. Kontseptsiooni kohaselt tuleb katelde põletid varustada leegiandurite või temperatuurianduritega ning ühendada paigaldatava ATS keskseadmega.Projekteerimisel tuleb arvestada vähemalt järgmiste põletitega:- K‑4 põletid kõrgusmärkidel +2,7 m ja +5,3 m;
- K‑5 põletid kõrgusmärkidel +7 m, +9 m ja +11 m;
- K‑6 põletid kõrgusmärkidel +7 m, +9 m ja +11 m;
- K‑7 põletid kõrgusmärkidel +7 m, +9 m ja +11 m;
- K‑8 põletid kõrgusmärkidel +7 m, +9 m ja +11 m;
- K‑9 põletid kõrgusmärgil +7 m.
Kütusena kasutatakse poolkoksigaasi, generaatorgaasi ja osaliselt maagaasi; süütamiseks kasutatakse maagaasi.Lisaks tuleb projekteerida gaasianalüsaatorid katelde põletite ja gaasitoru siibrite kohale ning liidestada need ATS süsteemiga operatiivpersonali teavitamiseks.4.3 Turbiinitsehh:Turbiinitsehhis tuleb projekteerida tulekahjuandurid turbiinide õlipaakide, hüdraulikasõlmede ja laagrite kaitseks.Kontseptsioonis on välja toodud, et turbiini õlipaakide ja hüdraulika sõlmede kaitsel tuleb arvestada keskkonnatingimustega, sh temperatuur, tolmusus ja vee sattumise tõenäosus. Õli eripõlemiskoormus on 44 MJ/kg ja 1 m³ õli on ligikaudu 900 kg.Projekteerimisel tuleb hõlmata vähemalt:
- TA‑1 õlipaagid;
- TA‑2 õlipaagid;
- TA‑3 õlipaak;
- TA‑4 õlipaak;
- TA‑5 õlipaagid;
- turbiinide laagrid;
- leegiandurite korrektne paigutus ja vaatevälja piiramine;
- eemaldatavad kinnituskonstruktsioonid hooldus- ja remonditöödeks.
Leegiandurid tuleb suunata kaitstavale alale selliselt, et kõrvalised objektid ei põhjustaks valehäireid. Kontseptsioonis on märgitud, et olemasolevate leegiandurite vaatenurk on liiga lai ja see põhjustab valehäirete riski.4.4 Töökojad:Töökojad tuleb varustada nõuetekohase ATS.4.5 Õhupuhurite ala:Õhupuhurite paigutustsoonis puudub kontseptsiooni kohaselt ATS. Ruum tuleb varustada tulekahjuteatenuppude ja alarmseadmetega, millel on sisseehitatud vilkurid.4.6 TA-1 pumpla:
Olemasolev TA‑1 pumpla konventsionaalne ATS tuleb projekteerida asendatavaks adresseeritava ATS süsteemiga. Lahendus peab edastama tulekahju- ja rikkesignaalid peajaotla peajuhtimiskilbiruumi, kus viibib 24/7 operatiivpersonal.
Enne lõpliku lahenduse projekteerimist tuleb hinnata olemasolevate seadmete töökorrasolekut ja taaskasutusvõimalust, sh:
- optilised liiniandurid;
- alarmseadmed;
- tulepüsivad kaablid;
- olemasolevate kaablite tehniline ja visuaalne seisukord.
- 4.7 Peajaotla:
Peajaotla tuleb projekteerida keskseks ATS sõlmpunktiks. Peajaotlasse tuleb paigaldada peamine adresseeritav ATS keskseade, kuhu koondatakse kõikide hoonete ATS häire- ja rikkesignaalid.Peajaotlas tuleb projekteerida vähemalt järgmised lahendused:- 3. korruse ГРУ 6 kV jaotlaruumidesse aspiratsioonisüsteem;
- 2. korruse ГРУ 6 kV jaotlaruumidesse optilised suitsuandurid;
- 1. korruse ГРУ 6 kV jaotlaruumidesse optilised suitsuandurid;
- akuruumi plahvatusohutu teostusega ATS seadmed;
- akuruumi kaks vesiniku lekke analüsaatorit;
- kaablipoolkorrusele optilised suitsuandurid;
- reaktoriruumi optilised suitsuandurid;
- andurite paigutus selliselt, et hooldus ei nõuaks sisenemist ohtlikesse tsoonidesse.
- 4.8 Turbiinitsehhi pumbajaam:
Turbiinitsehhi pumbajaama olemasolevad ESMI-ga ühendatud adresseeritavad ATS seadmed tuleb projekteerida demonteeritavaks ning asendada uue lahendusega. Paigaldada tuleb eraldi ATS keskseade, mis ühendatakse võrku ja edastab tulekahju- ning rikkesignaalid peajaotla juhtimiskilbiruumi.Elektriruumide andurite planeerimisel tuleb tagada kogu ruumi katvus ning hooldatavus ilma ohtsooni sisenemata.4.9 Eraldi asuvad alajaama hooned:Tootmishoonest eraldi asuvad alajaamahooned tuleb varustada adresseeritavate tulekahjuandurite, alarmseadmete ja moodulitega ning ühendada peahoone päästemeeskonna infopunkti paigaldatava ATS keskseadmega. Alajaamahoonetele tuleb projekteerida eraldi silmus.Iga alajaamahoone ventilatsioonisüsteem tuleb tulekahju korral blokeerida eraldi, st tulekahju korral konkreetses alajaamahoones lülitub välja ainult selle hoone ventilatsioon. Peahoone alarmseadmed ei tohi alajaamahoone tulekahjuhäire korral automaatselt rakenduda, kui evakuatsiooni ei toimu peahoones.- Ventilatsiooni blokeerimine:
ATS projekti koosseisus tuleb lahendada sundventilatsiooni automaatne väljalülitumine tulekahjualarmi korral.Kontseptsioonis on välja toodud, et ventilatsioonisüsteemide sidumisel ATS-iga tuleb arvestada mitmete ventilatsiooniagregaatide blokeerimisega, sh peajaotla, tootmistsehhi, katlatsehhi, keemilise‑veepuhastuse hoone, katla- ja turbiiniosakonna ning muude tehnoloogiliste ruumide süsteemid.Projekteerija peab:- koostama ventilatsiooni blokeeringute tabeli;
- määrama iga ventilatsiooniseadme blokeerimise loogika;
- määrama, millise ATS tsooni/sündmuse korral milline ventilatsiooniseade seiskub;
- välistama ventilatsiooni automaatse taaskäivitumise enne tuleohu likvideerimist;
- määrama vajalikud releemoodulid, sisend-/väljundmoodulid ja kaabelduse.
- Evakuatsiooni ja alarmiloogika:
Peahoones tuleb hinnata ja projekteerida etapiviisilise evakuatsiooni võimalus. Kontseptsiooni kohaselt on peahoone jagatud administratiivhooneks ja tootmishooneks ning etapiviisiline evakuatsioon on võimalik juhul, kui hooneosad on tuletõkkesektsiooniga eraldatud ja neid teenindavad erinevad ventilatsiooniagregaadid.Projekteerija peab esitama:- evakuatsioonitsoonide skeemi;
- alarmgruppide ja sireenialade jaotuse;
- visuaalsete alarmseadmete kasutamise vajaduse;
- eri hooneosade alarmi- ja ventilatsiooniloogika;
- tulekahjuteatenuppude paiknemise;
- evakuatsiooniteede ja -väljapääsude katvuse;
- helitugevuse arvutuse või kontrolli põhimõtte.
- Gaasi ja vesiniku tuvastamine:
Projekteerija peab ATS projektis käsitlema gaasilekke tuvastamise liidestamist ATS süsteemiga.Projekteerida tuleb:- gaasianalüsaatorid katelde põletite ja gaasitoru siibrite kohale;
- gaasilekke korral operatiivpersonali teavitamine;
- vajadusel evakuatsiooni käivitamise loogika;
- peajaotla akuruumi vesiniku lekke analüsaatorid, vähemalt kaks seadet;
- signaalide kuvamine keskseadmetes ja visualiseerimissüsteemis.
- 7.1 Gaaskustutussüsteemi signaalide liidestamine:
Projekteerija peab ette nägema gaaskustutussüsteemi signaalide edastamise TOA infotabloole ning nende dubleerimise päästemeeskonna infopunktis.Kontseptsioonis on toodud järgmised edastatavad signaalid:- I astme häire;
- II astme häire;
- rakendunud signaal;
- üldrikke signaal;
- auto/käsi töörežiim;
- madal rõhk balloonis
Päästemeeskonna infopunktis peab olema võimalik kuvada tuleohutuspaigaldiste infot ning vajadusel juhtida tuleohutuspaigaldisi viisil, mis välistab juhusliku käivitamise.Kaabelduse ja seadmete nõuded:Projekteeritavad seadmed peavad sobima tööstuskeskkonda ja olema valitud vastavalt ruumide tegelikele kasutus- ja keskkonnatingimustele.Projekteerimisel tuleb arvestada vähemalt järgmiste põhimõtetega:- seadmete kaitseaste vastavalt ruumi tingimustele, õhupuhurite alal vähemalt IP65;
- plahvatusohtlikes või gaasiohtlikes ruumides plahvatusohutu teostus;
- traforuumides aspiratsioonisüsteemid hooldusohutuse tagamiseks;
- kõrgete ja keerukate laekonstruktsioonidega ruumides aspiratsiooni- või optiliste liiniandurite kaalumine;
- tolmuses keskkonnas valehäireid vähendavad lahendused;
- leegiandurite vaatevälja piiramine;
- tulepüsiva kaabli kasutamine keskseadmete omavaheliseks ühendamiseks, kontseptsiooni kohaselt vähemalt E90 tulepüsivusega kaabel.
- Silmuste ja aadresside planeerimine:
ATS seadmed tuleb jaotada silmustesse tehniliselt ja hoolduslikult põhjendatult.Kontseptsiooni kohaselt tuleb seadmed jagada silmuste vahel nii, et ühes silmuses oleks maksimaalselt 100 aadressi ja jäetaks vähemalt 10% reserv, arvestades tootjapoolseid tehnilisi piiranguid.Lisaks tuleb arvestada võimalikke tulevasi ümberehitus- või lammutustöid. Näiteks kui ühe silmusega kaetakse kaks katelt või turbiini, peavad magistraalkaablid kulgema selliselt, et ühe seadme demonteerimine ei mõjutaks teise seadme ATS-i toimimist.Normdokumendid ja õigusaktid:Projekteerija peab lähtuma kehtivatest Eesti Vabariigi õigusaktidest, standarditest ja asjakohastest juhendmaterjalidest.Projekti koostamisel tuleb aluseks võtta vähemalt järgmised normdokumendid:
- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;
- Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
- Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“;
- EVS-HD 60364 ja EVS-IEC 60364 „Ehitiste elektripaigaldised“;
- EVS 812-8:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus“;
- CEN/TS 54-14:2018 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri“;
- EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded“.
Projekteerija vastutab selle eest, et projekt vastaks projekti koostamise hetkel kehtivatele õigusaktidele ja standarditele.- Projekteerimistöö kooseis:
Pakkuja peab koostama vähemalt järgmised dokumendid ja joonised:SeletuskiriSeletuskiri peab sisaldama:- projekteeritava lahenduse üldkirjeldust;
- olemasoleva olukorra kokkuvõtet;
- kavandatava ATS arhitektuuri kirjeldust;
- hoonepõhiseid lahendusi;
- keskseadmete ja kordusnäidupaneelide paiknemist;
- evakuatsiooni- ja alarmiloogikat;
- ventilatsiooni blokeerimise loogikat;
- gaasilekke ja vesinikulekke signaalide käsitlust;
- visualiseerimislahenduse kirjeldust;
- demonteerimis- ja üleminekulahendust;
- hooldus- ja kasutusnõudeid.
JoonisedProjekt peab sisaldama vähemalt:- ATS korruseplaanid kõikide projekteeritavate hoonete kohta;
- seadmete paiknemise plaanid;
- silmuste ja tsoonide skeemid;
- keskseadmete võrguskeem;
- kaabelduse põhimõtteskeem;
- päästemeeskonna infopunktide lahendused;
- ventilatsiooni blokeeringute skeemid;
- visualiseerimissüsteemi töökohtade paiknemine;
- demonteeritavate seadmete paiknemine.
Tabelid ja nimekirjadProjekt peab sisaldama vähemalt:- seadmete spetsifikatsiooni;
- silmuste aadressitabelit;
- ventilatsiooniblokeeringute tabelit;
- alarmitsoonide tabelit;
- signaalide edastamise tabelit;
- demonteeritavate seadmete nimekirja;
- taaskasutatavate seadmete nimekirja;
- töömahtude loendit;
- eelarvelist maksumuse kalkulatsiooni, kui see on hankes nõutud.
- Nõuded projektlahenduse kvaliteedile:
Projekt peab olema koostatud sellise detailsusega, et selle alusel oleks võimalik korraldada ATS süsteemide ehitus- või paigaldushange.Projekt peab olema:- tehniliselt teostatav;
- normidele vastav;
- hooldatav;
- laiendatav;
- tööstuskeskkonda sobiv;
- valehäireid vältiv;
- selgelt loetav ja üheselt arusaadav;
- kooskõlas FRT-959 kontseptsioonis toodud põhimõtetega.
- Eeldatav tulemus:
Hanke tulemusel peab valmima terviklik ATS projektdokumentatsioon, mille alusel saab järgmises etapis korraldada ATS süsteemide väljaehitamise või rekonstrueerimise hanke. Silmas tuleb pidada, et tsentraalse süsteemi edasine arendus toimub etapide kaupa, arvestada projekti koostamisel.Projekt peab võimaldama:- olemasolevate killustatud süsteemide asendamist ühtse adresseeritava ATS lahendusega;
- keskset häirete ja rikete jälgimist;
- visualiseerimist korruseplaanidel;
- ventilatsiooni automaatset blokeerimist;
- tööstuslike kõrgendatud ohuga alade varajast tulekahju avastamist;
- päästemeeskonnale vajaliku info kättesaadavust;
- kehtivate tuleohutusnõuete täitmist.
- NB. Hoonestus on rajatud erinevatel ajaperioodidel, olemasolevad joonised ei kata kogu projekteeritavat ala. Pakkuja peab arvestama vajadusega teostada joonestustööd tsentraalse ATS strukuuri projeklteerimise raames vajalikus ulatuses.
|